„Midagi laenatut” ja teised pulmauskumused

Ühed usuvad pulmauskumustesse pimesi, teised peavad neid vaid toredaks meelelahutuseks, kuid peaaegu kõik paarid leiavad neis midagi, mida oma pulmapäeva põimida. See on suurepärane viis lisada ettevalmistustesse veidi müstikat ja austada esivanemate traditsioone. Pulmad on eriline sündmus ja soovime ju kõik, et uus elutee algaks võimalikult õnnelikult. Sageli püüavad ka need, kes igapäevaselt ebausku ei usu, pulmapäeval siiski mõne vana kombe järgi käituda, et kindlustada õnne abielus.

Kuupäeva ja koha valimine

Pulmapäeva valimine vastavalt rahvatarkustele pole sugugi lihtne ülesanne. Esiteks välditakse paljudes kultuurides maikuud, mida peetakse ebaõnne toojaks. Kõik teised ajad on aga teretulnud, eriti need, mille nimes leidub „r“-täht. Kui kuupäev on paigas, siis seda enam muuta ei tohi – seda peetakse väga halvaks endeks. Pulmakutseid tellides jälgige, et te ei telliks neid liiga palju, sest üleliigseid kutseid koju jätta ei tohi – see võib tuua noorpaarile ebaõnne.

Pulmapaiga puhul öeldakse, et kiriklikuks laulatuseks on kõige õnnelikum see kirik, kus pruut ise ristitud on. Samuti tasub hoolikalt valida isameest ja pruutneitsit – soovitatav on mitte valida selleks rolliks juba koos elavat paari, kuna see võib tulevikus ebaõnne tuua.

Kuidas pulmarõivad õnne toovad

Kui kuupäev on paigas, algab riietuse planeerimine. Levinud uskumus ütleb, et peigmees ei tohi pruudi kleiti enne pulmi näha – see võib abielusse tüli tuua. Ta ei tohiks osaleda kleidi valimisel ega proovimistel. Küll aga peaks peigmees ostma pruudile pulmakingad, mis peavad olema kinnised – lahtised kingad tähendavad, et õnn „jookseb minema“. Pruut peaks omakorda ostma peigmehele särgi. Kleiti proovides ei tohiks pruut kunagi end täies komplektis peeglist vaadata – alati peab mõni detail puudu olema. Ükski vallaline neiu ei tohiks pruudi kleiti proovida, sest see võib talle igavese vallalise staatuse tuua. Kuigi pärlid on kaunid, usutakse, et need toovad pruudile abielus pisaraid.

Valge kleit sümboliseerib puhtust ja truudust. Et abielu oleks õnnelik, peaks pruudil olema seljas midagi sinist (truudus), midagi laenatut (et uus perekond oleks toetav), midagi uut (heaolu) ja midagi vana (side esivanematega).

Mida pulmatseremoonial jälgida

Kui pruutpaar on valmis, on aeg teele asuda. Pulmaautot ei tohiks nad ise juhtida. Teel kirikusse tuleb hoiduda mustadest kassidest – kui see peaks teed ületama, on targem valida teine marsruut. Peigmees peaks teel jälgima harakaid ja tuvisid, mis toovad õnne, kuid vältima varesed ja rongad. Teel ei tohiks teha peatusi, sest see ennustab halba abielu.

Kirikusse või perekonnaseisuametisse jõudes tuleb lävepakust üle astuda parema jalaga. Altari poole kõndides ei tohiks pruutpaar külaliste poole vaadata, sest see võib tähendada truudusetust. Pruut ei tohi ka tagasi vaadata.

Altari ees seistes tasub jälgida küünlaleeke. Sirge ja kõrge leek sümboliseerib harmoonilist abielu, värelev leek aga rahutut kooselu. Kui küünal kustub, on see halb märk. Õnne toovad aga tseremoonia ajal valatud õnnepisarad. See, kelle käsi on tõotuse andmise ajal peal, saab abielus domineerima. Väikesed komistused tõotuse andmisel toovad hoopis õnne. Pärast tseremooniat on see, kes esimesena põlviliasendist tõuseb, peres „pealik“.

Kirikust väljudes tuleb vältida komistamist. Külalised viskavad noorpaarile riisi või münte – riis sümboliseerib viljakust, raha aga rikkust. Mida rohkem münte pruutpaar kokku korjab, seda jõukamaks nad saavad. On hea, kui esimene õnnitleja on meesterahvas – see toob topeltõnne.

Pulmapidu – aeg tantsuks ja rõõmuks

Peol on omad kombed. Külalised või vanemad tervitavad noorpaari leiva ja soolaga. Pruudilt küsitakse, mida ta eelistab – leiba, soola või peigmeest. Õige vastus on „leiba, soola ja peigmeest, et ta leiba teeniks“. See tagab majandusliku heaolu. Seejärel pakutakse noorpaarile kahte klaasi – ühes vesi, teises viin. See, kes valib viina, saab peres juhtrolli. Pärast joomist visatakse klaasid üle õla – kui need purunevad, toob see õnne. Tuleb vaid jälgida, et klaasid kedagi ei tabaks.

Pärast seda võib peigmees pruudi üle läve kanda, et vältida komistamist. Esimesel tantsul tuleb olla ettevaatlik – sammude sassi ajamine võib viidata ebakõladele. Keskööl viskab peigmees lipsunõela või kikilipsu – kes selle püüab, abiellub järgmisena. Pruut viskab loori, mida vallalised neiud püüavad. Loori ei tohi kaks korda visata, see toob ebaõnne.

Pulmauskumused on lõbus viis traditsioone elus hoida. Need erinevad piirkonniti ja paljud on ajaga oma tähendust muutnud. Isegi kui te ei ole ebausklikud, on armas kanda midagi sinist või visata riisi – see lisab pulmapäevale vaid võlu juurde.

Soovitame lugeda ka artiklit: Broneeri kuupäev – mida see tähendab ja kust see pärineb?